Noorkarjakasvatus määrab karja jõudluse
Kui seada eesmärgiks kogu karja jõudluse parandamine ja efektiivuse suurendamine, on selle esimeseks stardipunktiks tulemuslik noorkarjakasvatus. Tulemuslik noorkarjakasvatus eeldab noorkarja vanusele vastavate kaalueesmärkide saavutamist. Näiteks udara areng algab 9 kuuselt ning kui esimesel 60-l elupäeval ja /või 6 kuuselt ei saavutata noorloomade eakohaseid piisavaid juurdekasve, on selle tagajärjeks väikesed udarad. Kui aga noorkari ei ole 13.-15. kuuselt õiges kaalus, jääb saavutamata majanduslikult tasuv kriitiline eesmärk 85% tiineid mullikaid.
Allpool olev tabel näitab esmaspoegimisea mõju karjast praakimisele. Võrdluspunkt on 100 looma ning seda võrdlust saab iga farm kasutada arvestades oma karja suurust.
|
Praakimine (%) |
17% |
20% |
23% |
26% |
29% |
32% |
35% |
|
Esmaspoegimisiga (kuud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
22 |
33 |
39 |
44 |
50 |
56 |
52 |
67 |
|
24 |
36 |
42 |
48 |
55 |
61 |
67 |
74 |
|
26 |
39 |
46 |
52 |
59 |
66 |
73 |
80 |
|
28 |
42 |
49 |
56 |
64 |
71 |
78 |
86 |
Kui võrrelda praakimisi 26 kuuselt poeginud mullikate hulgas, siis 17%-39 mullikat ja 32%-73 mullikat on numbrid mis räägivad enda eest.
Kinnisperioodi mõju piimatoodangule
Mullikate ja lehmade teiseks jõudlust mõjutavaks perioodiks on kinnisperiood: vatsa, maksa ja kehakudede ettevalmistamine. Samuti tuleb meeles pidada, et 80% mastiitidest ja mertriitidest saab alguse kinnisperioodil ning nende probleemide lahendamine vajab “teeme ära” suhtumist.
Halb poegimiseelne maksa ettevalmistus on peamiseks poegimisjärgseks subkliinilise ketoosi tekkepõhjuseks ning tasakaalustamata söötmse korral arenevadki välja kliinilised probleemid. Kinnisperioodist põhjustatud ketoosi, mis on iseloomulik kõrge piimatoodanguga karjadele, on lihtne vältida.
Poegimisjärgne subkliiniline ketoos, vale poegimiseelne ettevalmistus ja ideaalsest madalam toitumishinne on peamised tegurid mille tagajärjeks on
-
Madalam kuivainesöömus esimesel 40-60 poegimisjärgsel päeval
-
Ülemäärane kehavarude kaotus poegimisjärgsel perioodil
-
Vaikne ind, halb sigivus ja madal tiinestuvus
-
Oodatust madalam piimatoodang
-
Madal ja kiirelt kukkuv laktstasioonikõver
Selline halb poegimiseelne ettevalmistus paneb lüpsilehma “valedele alustele” veel enne kui ta hakkab lüpsma. Esimesed 100-150 lüpsipäeva on aluseks maksimaalsele piimatoodangule ning heale laktatsioonikõverale.
Kaasaegne geneetika vajab õiget söötmisstrateegiat
Kaasaegse geneetikaga piimalehmade toitainete vajadus on muutunud märkimisväärselt viimase 20 aasta jooksul. Allolev tabel annab ülevaate millised toitained on piimatoodangut limiteerivateks teguriteks.
|
Piimatoodang |
Piimatoodangut limiteerivad toitained |
|
|
|
|
Kg/lehm/a |
2. |
3. |
4. |
|
|
7500 |
Energia |
|
|
|
|
7500 |
Energia |
Mööduv energia |
|
|
|
8000 |
Mööduv energia |
Energia |
Mööduv proteiin |
|
|
9000 |
Mööduv energia |
Mööduv proteiin |
Energia |
|
|
10000 |
Mööduv proteiin |
Mööduv energia |
Energia |
LRH |
|
11000 |
Mööduv proteiin |
Mööduv energia |
LRH |
Energia |
On hästi teada, et piimatoodangu suurendamiseks on tarvis läbi tasakaalustatud ratsiooni maksimeerida vatsabakterite arvukust, säilitades samal ajal optimaalne vatsa pH. Selline lähenemine kehtib kuni 7500kg aastatoodangu korral. Kui piimatoodang ületab 8000kg piiri muutuvad söötmisreeglid täielikult. Kuna vatsabakterite arvukust ei ole võimalik maksimeerida üle loomuliku ülempiiri tuleb järgmisena pöörata tähelepanu vatsast mööduvatele toitainetele.
Vatsabakterite arvukuse loomulik ülempiir on põhjuseks miks juba 1974. aastal töötati välja tooted mis sisaldavad vatsast mööduvat energiat/proteiini. Mööduva energia/proteiini efektiivsuse hindamiseks on läbi viidud palju erinevaid katseid fistuleeritud lehmadega.
Proteiini protekteerimise tehnoloogiad ja katsete tulemused
Paljusid erinevaid protekteerimise tehnoloogiaid on uuritud katsetes fistuleeritud lehmadega. Allpool olev tabel annab ülevaate erinevatest proteiinide protekteerimise tehnoloogiatest. Tabelis kajastatud tulemused on pärist publitseeritud katsetest fistuleeritud lehmadega (Dacron kott vatsas 5-8 tundi).
|
Proteiini allikas |
Vatsas efektiivselt seeduv proteiin (ERDP) |
Vatsast mööduv seeduv proteiin (DUP) |
|
Uurea |
100% |
0% |
|
Silo |
88% |
10% |
|
Soja |
71% |
27% |
|
Raps 4% -40% õli |
77% |
19% |
|
Formaalaldehüüdidega töödeldud raps (CovaRap) |
1% |
96% |
|
Kuumtöödeldud raps 9% õli |
52% |
41% |
|
Kuumtöödeldud/suhkur raps 8% õli |
56% |
33% |
ERDP jagamine mitmeks fraktsiooniks on vajalik tärklise ja neutraalkiu tasakaalustamiseks ja vatsabakterite arvukuse maksimeerimiseks. Vatsas efektiivselt seeduva proteiini (ERDP) tasakaalustamiseks tuleb esmajärjekorras kasutada vatsast mööduvat proteiini (DUP). Katsetest nähtub, et formaalaldehüüdidega töödeldud rapsi söötmine kõrgetoodangulistele lüpsilehmadele on majanduslikult otstarbekas.
Mööduva proteiini mõju sigivusele
Seeduv vatsast mööduv proteiin (DUP) mõjutab energia metabolismi. Selle väärtuseks on mööduvast proteiinist kohene aminohapete kättesaadavus efektiivseks glükoosi sünteesiks. Tabelist on näha glükoosi sisaldus veres ja selle mõju sigivusele kui sööta formaalaldehüüdidega töödeldud rapsi (tiinus 88 päeva peale poegimist).
|
|
Glükoos mmol/l |
Sigivus |
|
|
Katse |
Enne |
Pärast |
% |
|
A |
2.87 |
3.16 |
63% |
|
B |
2.73 |
3.38 |
69% |
|
C |
2.91 |
3.42 |
74% |
Vere glükoosisisalduse mõju tiinestuvusele on kokkuvõtlikult esitatud allpool olevas tabelis.
|
Vere glükoosisisaldus |
Tiine |
Ei ole tiine |
|
mmol/l |
|
|
|
<2.5 |
36% |
64% |
|
2.5 - 2.99 |
47% |
53% |
|
3.0 - 3.49 |
59% |
41% |
|
>3.50 |
67% |
33% |
Mööduva proteiini mõju ainevahetushaigustele
Igat glükoositaseme paranemist tuleks ka vaadelda kui BHB taseme paranemist veres. Selle põhjuseks on, et paraneb lehma võime kasutada rasvhappeid kehast ja söödast piimatoodangu ning piimarasva tootmiseks
BHB tase vahemikus 0.85- 1.0mmol/l on märgiks, et lehm on subkliinilise ketoosi staadiumis. Tabelist nähtub, et söötes lehmadele formaalaldehüüdidega töödeldud rapsi täheldati BHB vähenemist veres ning suurenes ka lehmade piimatoodang +1.8 kuni +3.8kg lehma kohta päevas.
|
|
BHB mmol/l |
|
|
|
|
|
|
Katse |
10. päev |
|
20. päev |
|
60. päev |
|
|
|
Enne |
Pärast |
Enne |
Pärast |
Enne |
Pärast |
|
D |
0.97 |
0.86 |
0.85 |
0.71 |
0.76 |
0.58 |
|
E |
1.13 |
0.78 |
0.89 |
0.67 |
0.71 |
0.63 |
Mööduva proteiini mõju piimajõudlusele
Tabelis olevad publitseeritud katsete andmed kajastavad piimatoodangu tõusu ja piima valguprotsendi suurenemist kui ratsiooni lisati vatsast mööduvat proteiini (DUP). Piimatoodangu näitajad on kalkuleeritud 305 päeva keskmisena.
|
|
Piimavalk % |
Paranemine |
Piimatoodang grammi lehm/päevas |
Efektiivsus |
||
|
Katse |
Enne |
Pärast |
|
Enne |
Pärast |
Muutus |
|
F |
3.31 |
3.42 |
103% |
794 |
899 |
113% |
|
G |
3.28 |
3.41 |
104% |
846 |
1013 |
120% |
|
H |
3.18 |
3.33 |
105% |
868 |
1079 |
124% |
Oluline on märgata eelnevas tabelis piimavalgu toodangu tõusu lehma kohta päevas (grammides). Kui lüpsilehm on juba ületanud 8000kg piiri siis piimarasva ja –valgu tootlikkuse arvestamisel tuleb arvesse võtta söödaga manustatud toitainete tõhusust MITTE protsente.
Samasugust suurendavat efekti piimatoodangule ja piimarasvale on näha ka efektiivselt seeduva vatsast mööduva energia (DUF) lisamisel ratsiooni. Õli on kõige kontsentreeritum energia lüspilehmade jaoks ning see sisaldab 2,5* enam energiat kui proteiin, tärklised/suhkrud või NDF.
Liiga palju õli vatsas alandab söömust ja piimatoodangut
On olemas kahte tüüpi õli- vedel õli (vatsast mitte mööduv) ja vatsast mööduv energia. Joonis demonstreerib klassikalist probleemi mil vats on ülekoormatud vedela õliga ja sellega seoses on pärsitud NDF fermentatsiooni efektiivsus. Neutraalkiu fermentatsiooni efektiivsuse vähenemise tulemusel langevad esimesel 100-150 laktatsioonipäeval nii piima- kui ka piimarasva toodang, söömus ja toitumishinne. Graafikus kajastab y telg NDF seeduvust ja x telg= kogu ratsiooni vatsas seeduva õli söömust grammides lehma kohta päevas.
Tabelis võrreldakse publitseeritud katseid erinevate vatsast mööduvate energiaproduktide söötmisel piimalehmadele. Katsed on läbi viidud fistuleeritud lehmadega kasutades Dacron koti tehnikat.
|
|
% vatsas |
% vatsast |
|
|
seeduv |
mööduv |
|
Kaltsiumseep Megalac |
1% |
99% |
|
Kaltsium/Naatrium rasvhapped |
41% |
59% |
|
Palmiõli rasvhapete destillaat |
48% |
51% |
|
Palmiõli |
78% |
22% |
|
Rapsiõli |
82% |
18% |
Mööduva energia mõju sigivusele
Mööduva energia ratsiooni lisamisel väheneb ka BHB tase veres. Publitseeritud katsetulemused tabelis demonstreerivad üsna üheselt kaltsiumseebi Megalac versus destilleeritud palmiõli rasvhapete mõju BHB tasemele veres.
|
|
Peale poegimist |
|
|
BHB (mmol/l) |
20. päev |
60. päev |
|
Kaltsiumseep Megalac |
0.68 |
0.52 |
|
Palmiõli rasvhapete destillaat |
0.88 |
0.76 |
|
Palmiõli |
0.91 |
0.74 |
Sageli publitseeritud tähelepanekuteks on mööduva energia söötmine kinnislehmadele 3 nädalat enne poegimist. See mõjutab positiivselt vere glükoosisisaldust , vere BHB taset, ketoosi ja poegimisjärgset inda.
Antud tabel demonstreerib kuidas mõjutab kinnisperioodil (3 nädalat enne poegimist) kaltsiumseebi Megalac söötmine lehma poegimisjärgset tiinestuvust.
|
|
Megalac |
|
|
Vatsast mööduv õli (% kogu õlist) |
0.0% |
30.0% |
|
Glükoosisisaldus (mmol/l) |
2.61 |
3.27 |
|
BHB (mmol/l) |
|
|
|
Nädal 2 |
1.03 |
0.77 |
|
Nädal7 |
0.88 |
0.58 |
|
Indlemine |
+ |
++++ |
Mööduva energia mõju piimatoodangule
Publitseeritud andmed kaltsiumseebi Megalac söötmisel näitavad piimatoodangu ja piimarasva toodangu tõusu. Ttaaskord tuleks vaadelda ja arvutada piimarasva kogutoodangut mitte protsente.
|
|
Piimarasv % |
Paranemine |
Toodang grammi lehma kohta päevas |
Efektiivsus |
||
|
Katse |
Enne |
Pärast |
|
Enne |
Pärast |
Muutus |
|
I |
3.72 |
4.06 |
109% |
893 |
1068 |
120% |
|
J |
3.91 |
4.15 |
106% |
1009 |
1233 |
122% |
|
K |
4.01 |
4.28 |
107% |
1095 |
1387 |
127% |
Artikli autor Tiiu Nõmmik